Aastaga Äripäeva Rikaste TOPis suure tõusu teinud Toomas Peek ütles, et tema varanduslik seis pole tegelikult nii järsult paranenud. Edetabelis kerkimise taga on audiitori nõue muuta investeerimisfirma aruanne selgemaks.
- Rikaste TOPis 174. kohal asuv Toomas Peek investeerib Q GSMi müügist saadud raha. Foto: Erik Prozes
Möödunud aastal ilmunud rikaste edetabelis oli Toomas Peek 470. kohal. Tema vara väärtuseks hindas Äripäev toona 5,8 miljonit eurot. Sel aastal oli aga Peek 14,44 miljoni euroga 174. kohal.
Möödunud sajandil asutas Peek koos Tõnis Paltsuga Eestis kolmanda mobiilsideoperaatori Q GSM, mis müüdi hiljem Tele 2-le. Tõenäoliselt just sellest tehingust teenitud raha investeerib Peek oma investeerimisfirma Monteray Holdings kaudu. Aastaid kuulus sellele ettevõttele Briti Neitsisaartel registreeritud tütarfirma Gillworth Holdings. Möödunud aasta aruandes on aga see ettevõte kadunud ning Monteray Holdingsi vara maht üle kahe korra kasvanud.
Aruandest selgub, et Peegi firma teenis finantsinvesteeringutelt üle 10 miljoni euro kasumit. See on ka põhjus, miks Peek on Äripäeva rikaste edetabelis aastaga oluliselt kohta parandanud.
Peek selgitas, et pidi audiitori soovil eemaldama majandusaruandest Briti Neitsisaartel registreeritud tütarfirma nime, kuna audiitoril polnud juurdepääsu selle raamatupidamisdokumentidele. Seega on nüüd Peegi Eestis registreeritud investeerimisfirma läbipaistvam ning tema investeeringute väärtust lihtsam hinnata.
Raha välismaa projektidesse
Briti Neitsisaartel registreeritud tütarfirma Gillworth Holdings kaudu rahastas Peek oma välismaa äriprojekte ning nendest ei ole ta loobunud. Peegi sõnul on ta investeerinud telekomiprojektidesse Suurbritannias ja Aafrikas.
Küsimusele, kas Briti Neitsisaared on endiselt ihaldatud paik, kus oma raha maksude optimeerimise eesmärgil hoida, vastas ta, et see on kahe otsaga küsimus. “Ma ei näe enam erilist vajadust. Läänes on tegelikult rahapesu vastu äärmiselt karmid sanktsioonid. Ühtegi tehingut, isegi kui raha on tulnud Gillworthile, ei lasta konto peale enne, kui oled saatnud lepingud ja nad on veendunud, et raha on puhas,” rääkis ta.
Teise nüansina nimetas Peek asjaolu, et väga paljudes kohtades nõutakse investeeringu tegemisel omaniku selget personifitseerimist. Suuri läbipaistvaid tehinguid, kus nõutakse partneri usaldust, on offshore-firma kaudu suhteliselt tülikas ja ka peaaegu mõttetu teha, lausus ta. “Ja emotsionaalselt on offshore’i kasutamine küllaltki painav,” lisas Peek.
Lisaks investeeringute haldamisele on Monteray Holdingsi majandusaasta aruandes tegevusalaks märgitud ka spordi- ja vaba aja veetmise vahendite rendile andmine. “Meil on seal ainult üks purjekas. Ja see on juba väga ammusest ajast. Investeeringute jätkuv haldamine tähendab seda, et osaletakse mingites nn rahatootmisprojektides investorina,” selgitas Peek. “Igal pool, kus rahalõhna tuules on, püüame äri teha,” märkis ta.
“Kui ma selle ettevõtte kunagi lõin, siis juhtisin Tele2. Asutasin selle ettevõtte juhuks, kui ma peaksin Tele2 juhtimise lõpetama, et siis oleks firma, millega edasi tegeleda. Kuna kõik pojad on ka merekooli lõpetanud, siis oli idee tegeleda mereturismiga, aga see idee ei teostunud,” rääkis Peek.
Tele2 müügi järel sai Monteray Holdingsist Peegi investeeringuid haldav ettevõte. “Monteray Holdings oli kõikide tütarde omanik. Ma olin osanik 5–6 firmas. Neid firmasid, milles on osalus olnud, on ikka päris palju olnud,” ütles Peek.
Monteray ainus tütarettevõte on nüüd Freehold Kinnisvara OÜ, aga selles ettevõttes majandustegevust ei toimu. Võib-olla üks maatükk on seal veel arvel, märkis Peek. Freehold Kinnisvarast kuulub pool Tõnis Paltsule, aga nad ei tee Peegi sõnul enam aastaid koostööd.
TOPid on ohtlikud
Mereväeohvitserist Peek suhtub igasuguste edetabelite koostamisse skeptiliselt. “TOPid on võrdlemisi ohtlikud, kuna minu paljud sõbrad elavad TOPide järgi ja on elanud ennast vaeseks. Nad on elanud sellises virtuaalootuses ja laostanud ennast.”
Peegi hinnangul näitavad TOPid ainult teoreetilist väärtust. “Mulle meeldib nagu Soomes, kus rikkuse edetabel tehakse väljamakstud dividendide alusel. Kõiksugu oletused ja konstruktsioonid väga intensiivselt ja totaalselt muutuvas majanduses on aga ääretult suur spekulatsioon,” ütles ta. “Kauba õige hind on müügihind, mitte arvestuslik ja konstrueeritud hind.”
Äripäeva koostatud Rikaste TOPi puuduseks peab Peek seda, et edetabeli koostajad ei võta vara väärtuse hindamisel välja võõrkapitali. “Tean oma sõprade tegelikku olukorda ja kui vaatad Rikaste TOPi, siis see ei vasta tegelikkusele, sest mõnel juhul on pool tabelis olevast varandusest panga oma,” märkis ta.
Peegi hinnangul on Eesti ärimeeste seas kõlblus- ja aususaste väga madalale kukkunud, eriti kui ta võrdleb äri ajamist Soomes. Samas toob ta Eesti plussina välja vabameelsuse. “Eestis on vabadus, et saad olla, kes tahad, ehk Eesti on klassideta ühiskond. On küll ka rikkad, aga igaühele on jäetud võiduvõimalus. Soomes on väga institutsionaalne mõtlemine, kui sa oled sündinud sinna klassi, siis ole vait ja ole seal edasi. Eesti on palju vabameelsem, loovam ja liberaalsem riik,” võrdles Peek.
Peek on end sidunud aga ka Soomega. Ta ostis poolteist aastat tagasi Soomes osa ühest saarest ning rajas sinna jahisadama, mis saab võtta vastu kümme jahti.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.